Nõukogude Liidu lagunemisega haaras Euroopa rahvaid vabanemistunne. Külm sõda oli läbi, kurjuse impeerium kadunud, võis rahulikumalt hingata ja külma sõja aegsed sõjalised eelarved suunata rahuotstarbelisse arengusse. Samamoodi hakkas kiduma kodanikukaitse.

Rootslased, kes olid aastakümneid andnud igal aastal välja brošüüri “Kui sõda tuleb” praktiliste näpunäidetega sõjaolukorras tegutsemiseks, lõpetasid selle ilmutamise 1990. aastate algul, et Ukraina sõja puhkedes vana praktika taaselustada.

Eestis lagunesid tsiviilkaitsevarjendid, kortermajade keldrites unustati nende varjefunktsioon ja elanikud kuhjasid boksidesse igasugust vajalikku ja mittevajalikku träni.

Kui Nõukogude ajal toimusid regulaarselt tsiviilkaitsepäevad ja -kuud ning asutustes ja ettevõtetes pidid olema tsiviilkaitsesalgad, siis aegade muutudes lõppes keskkoolides isegi tüdrukute meditsiiniõpe, mis andis teadmisi sellest, kuidas haavu siduda, lahastada ja mida peaks teadma ravimitest. Pole siis imestada, et Venemaa täiemahulise sõja puhkedes Ukraina vastu on Eesti pidanud kodanikukaitses alustama nullist. Kahjuks pole väga palju kaugemale jõutud.

Nüüd on valitsus välja tulnud ideega nn laiapindsest riigikaitsemaksust, et täita 2024. aasta eelarvesse kirjutatud 400 miljoni euro suurust auku. Riigikaitsemaks võib olla suitsukate puudujäägi katmiseks, sest valitsuses on aru saadud, et kõigega, mis puudutab Eesti kaitset, lepitakse pikema vaidluseta. Kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitseks ju vastuväiteid ei põhjustanud.

Uus maks, millega rahastataks näiteks küber- ja kodanikukaitset oleks raske koorem maksumaksjatele ning seda ei pruugita kasutada sihipäraselt. Sellele kahtlusele annab toitu teadmine, et meil ei ole üldist plaani kodanikukaitse korraldamiseks.

Kuna te liigute artikli keskpunkti suunas, annab see lõik võimaluse ühendada varasemad ideed uute arusaamadega. Kasutage seda ruumi alternatiivsete vaatenurkade esitamiseks või võimalike küsimuste lahendamiseks, mis lugejatel võivad tekkida. Leidke tasakaal sügavuse ja loetavuse vahel, tagades, et teave jääb kergesti mõistetavaks. See jaotis võib toimida ka üleminekuna lõpuosale, hoides tempot, kui juhite arutelu selle lõppstaadiumitesse.

Valmistume sõjaolukorraks

Raske öelda, kui paljudes kohalikes volikogudes peale Jõelähtme on loodud elanikkonnakaitse komisjon. Pärnus on see olemas, kuigi ajutisena. Alustasime A-st ja O-st ehk kõigepealt komisjoni liikmete harimisest ning korraldasime kohtumisi sõja- ja julgeolekuekspertidega, seades rõhuasetuse kodanikukaitsele.

Riigi tasemel oodatakse inimestelt, et võimaliku sõjalise konflikti puhul tuleksid leibkonnad vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime. Tegelikkuses tammub elanikkonna valmisolek 2019. aasta tasemel.

Juuli algul avalikustas päästeamet Kantar Emori korraldatud uuringu elanikkonna valmisolekust kriisiolukordadeks. Heameel on tõdeda, et rahva üldine teadlikkus kriisidest on paranenud. Kui kaks aastat tagasi ei olnud 45 protsenti inimesi mõelnud sellele, et nende pere võiks hätta sattuda, siis nüüd on selliseid 30 protsenti. Sõjalisele ohule mõtlevate inimeste osakaal on kasvanud kahe aastaga kümnelt protsendilt 51 protsendile.

Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, väidab hädaolukorras toimetulemise esmaseid tegevusi teadvat hästi umbes pool elanikkonnast. Ent vaid 15 protsendil peredest on hädaolukorraks vajalikud vahendid ja varud. Meditsiiniline näitaja on hoopiski langenud. Kui ravimivaru on inimestel olemas, siis kehvasti on lood esmaabivahenditega.

Piirkonniti ollakse hädaolukorraks kõige paremini valmis Lääne- ja Lõuna-Eestis. Minu kui pärnaka seisukohalt on see arusaadav. Edela-Eesti ja Pärnumaa on Eesti pehme kõhualune, mis on avatud vaenlase võimalikule dessandile, mida peavad takistama tulistavad põõsad ja plahvatav sammal.

Lõuna-Eesti asub kõige lähemal idavaenlasele. Mõistetav on Põhja-Eesti elanike kõige kehvem valmisolek, sest pole võimatu, et märkimisväärne hulk sealseid inimesi tervitaksid idast tulijaid vabastajana.

Päästeameti uuringu kohaselt on kõige vähem koostöövalmid noored, kes on kasvanud ennekõike endale mõtlemise ning merkantilistlike ja hedonistlike väärtuste vaimus, kus indiviidi huvid on ikka ja alati esikohal.

Jätkuvalt on erinev linna- ja maaelanike ettevalmistus hädaolukorraks. Seda on näha uuringutagi. Maal on vesi kaevus, puud riidas, kartul keldris, searümp sahvris ning suitsusink ripub pennil. Linnas jäävad kortermajade elanikud täiesti hätta, kui näiteks langeb rivist välja vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

The post Rain Jung: elanikkonnakaitse nõuab plaani ja raha, aga kumbagi pole first appeared on Rain Jung.

Mõnikord sisaldavad kõige lihtsamad hetked sügavaimat tarkust. Laske oma mõtetel settida ja selgus leiab teid. Kasutage seda tsitaadiruumi, et jagada midagi inspireerivat või mõtisklevat, mis sobib ideaalselt teie artikli teemaga.

See lõik läheb sügavamale varem tutvustatud teemasse, laiendades peamist ideed näidete, analüüsi või täiendava kontekstiga. Kasutage seda jaotist konkreetsete punktide selgitamiseks ja veenduge, et iga lause tugineb eelnevale, et säilitada sidus voog. Võite lisada andmeid, anekdoote või ekspertide arvamusi, et oma väiteid tugevdada. Hoidke keel lühike, kuid piisavalt kirjeldav, et hoida lugejad kaasatud. Siin hakkab teie artikli sisu kuju võtma.

Kuna te liigute artikli keskpunkti suunas, annab see lõik võimaluse ühendada varasemad ideed uute arusaamadega. Kasutage seda ruumi alternatiivsete vaatenurkade esitamiseks või võimalike küsimuste lahendamiseks, mis lugejatel võivad tekkida. Leidke tasakaal sügavuse ja loetavuse vahel, tagades, et teave jääb kergesti mõistetavaks. See jaotis võib toimida ka üleminekuna lõpuosale, hoides tempot, kui juhite arutelu selle lõppstaadiumitesse.

Kokkuvõte ja peamised punktid

Selles lõplikus lõigus võtke kokku oma artikli põhijäreldused, rõhutades kõige olulisemaid arutatud ideid. Julgustage lugejaid mõtisklema jagatud teadmiste üle või pakkuma praktilisi nõuandeid, mida nad saavad oma elus rakendada. See on teie võimalus jätta püsiv mulje, seega veenduge, et teie lõplikud mõtted oleksid mõjusad ja meeldejäävad. Tugev järeldus ei seo mitte ainult artiklit kokku, vaid inspireerib ka lugejaid edasisele kaasamisele.

The post Poliitika mõju igapäevaelule ja kogukonnale first appeared on Rain Jung.